Kas süsivesikuid peab vältima?

„Süsivesikud teevad paksuks“ on üks levinumaid müüte, mis on paljud naised pannud kartma täiesti tavalisi toite: kartulit, riisi, kaerahelbeid, puuvilju ja leiba.

Tegelikult ei tee süsivesikud sind automaatselt paksuks.

Kaal tõuseb siis, kui energiat tuleb pikema aja jooksul rohkem, kui keha kulutab. Süsivesikud võivad sellesse panustada, aga nad ei ole iseenesest probleem.

Probleem tekib sagedamini siis, kui söögis on palju kiiresti söödavaid ja vähe toitvaid valikuid: saiakesed, küpsised, kommid, krõpsud, magusad joogid, suur ports pastat ilma valgu ja köögiviljata.

Süsivesikud on kehale oluline energiaallikas

Süsivesikud annavad energiat ajule, lihastele ja treeninguteks. Kui neid jääb liiga väheks, võivad paljud naised märgata, et enesetunne läheb kehvemaks.

Võib tekkida:

• väsimus;
• trenni ei jõua teha;
• suurem magusaisu;
• tujukõikumised;
• kehvem uni;
• raskem taastumine;
• tsükli kõikumine;
• tunne, et keha on pidevalt stressis.

See ei tähenda, et igaüks peab sööma palju süsivesikuid. Aga nende täielik vältimine ei ole enamikule naistele vajalik ega ka kõige toetavam viis.

Probleem ei ole süsivesikutes, vaid valikus ja koguses

Kui suurem osa süsivesikutest tuleb küpsistest, saiast, magusatest jookidest, krõpsudest ja näksidest, siis on väga lihtne süüa rohkem, kui keha vajab.

Need toidud annavad energiat kiiresti, aga täiskõhutunne ei püsi kaua. Tihti tahad mõne aja pärast jälle midagi magusat või soolast.

Hoopis teistmoodi mõju on siis, kui süsivesik tuleb koos kiudainete, vitamiinide ja mineraalidega.

Head süsivesikuallikad on näiteks:

• kaerahelbed;
• tatar;
• kartul;
• täisterariis;
• kinoa;
• täisterapasta;
• oad, läätsed ja kikerherned;
• puuviljad ja marjad;
• porgand, peet, kõrvits ja muud köögiviljad;
• rukkileib või muu kvaliteetne täisteraleib.

Kartulit ei pea kartma. Kartul on täiesti normaalne toit, eriti kui see on taldrikul koos valgu ja köögiviljaga.

Ka leib ei ole probleem, kui valid täisteraleiva ja kogus sobib sinu eesmärgiga.

Kuidas süsivesikuid süüa nii, et need toetaksid eesmärki?

Lihtne reegel on see: ära söö süsivesikut üksinda, vaid tasakaalusta taldrik.

Hea põhitoidukord võiks sisaldada:

• valku;
• köögivilju;
• mõõdukat portsjonit süsivesikut;
• natuke rasva.

Näiteks: kana, salat, kartul ja oliiviõli. Või: muna, köögiviljad ja rukkileib. Või: Kreeka jogurt, marjad ja kaerahelbed. Või: hakkliha-tomatikaste, salat ja väike ports pastat.

Kui palju süüa?

Sa ei pea kõike grammides arvutama.

Lihtne alustamise koht on see:

• põhitoidukorra juurde umbes peopesa-suurune ports süsivesikut;
• pärast jõutreeningut võib ports olla veidi suurem;
• kui eesmärk on kaalulangus, hoia kogus mõõdukas ja lisa kõrvale rohkem köögivilja ning valku;
• kui oled väsinud, maganud halvasti või tsükli teises pooles, võib liiga madal süsivesikute kogus enesetunnet halvendada.

See ei tähenda, et väsimuse korral peaks haarama küpsise järele. Sageli aitab paremini korralik toit: kartul, tatar, riis, kaerahelbed, puuvili või täisteraleib koos valguga.

Kõige olulisem mõte

Küsimus ei ole selles, kas süsivesikuid tohib süüa.

Küsimus on selles, milliseid süsivesikuid sa sööd, kui palju neid taldrikul on ja millega koos sa neid sööd.

Kui paned süsivesiku kõrvale valgu, köögiviljad ja natuke rasva, püsib kõht kauem täis, energia on stabiilsem ja keha saab paremini hakkama.

Süsivesikud ei ole vaenlased.

Need võivad olla osa väga heast, tasakaalus ja eesmärki toetavast toitumisest.