← Tagasi blogisse
Toitumine

Kas pean kaloreid lugema, et kaalu langetada?

Ei pea — aga pead aru saama, mis su taldrikule jõuab. Enamikule naistest on toidu kvaliteedi ja portsjoni jälgimine palju jätkusuutlikum kui igapäevane kalorite lugemine.

Kalorite lugemine töötab. See on matemaatika.

Kui sa sööd pikema aja jooksul vähem energiat, kui keha kulutab, siis kaal langeb. Selle vastu ei saa.

Aga see, et miski töötab, ei tähenda, et see on sinu jaoks parim või kõige jätkusuutlikum viis.

Paljude naiste jaoks muutub iga suutäie sisestamine äppi lisastressiks. Alguses annab see kontrollitunde, aga mõne aja pärast võib hakata mõjutama toiduga seotud mõtteid, paindlikkust ja rõõmu tavalisest söömisest.

Seepärast ei peaks küsimus olema ainult: „Kas kalorite lugemine töötab?“

Parem küsimus on: „Kas see on pikaajaliselt jätkusuutlik?“

Millal kaloriarvestus võib olla hea tööriist?

Kalorite jälgimine võib aidata siis, kui kaal on pikalt seisnud ja sa tahad aru saada, kui palju sa tegelikult sööd.

See võib sobida ka siis, kui sul on konkreetne sportlik eesmärk või kui sulle meeldib andmeid jälgida. Mõne inimese jaoks annab see selgust ja rahu.

Sellisel juhul võib kaloriarvestus olla ajutine tööriist, mitte eluaegne kohustus.

Millal kalorite lugemine ei ole parim valik?

Kui sul on olnud keeruline suhe toiduga, söömishäireid või väga kontrolliv mõtlemine söömise ümber, ei ole kalorite lugemine hea esimene samm.

See ei pruugi sobida ka siis, kui su elu on niigi kiire: töö, lapsed, trenn, kodused asjad. Kui iga söögikorra sisestamine lisab pinget, siis pole see sinu jaoks toetav süsteem.

Ja kõige olulisem: kui sa tead, et sa ei suuda seda pikalt teha, ei tasu sellele kogu kaalulangust üles ehitada.

Mis töötab sageli sama hästi ja kestab paremini?

1. Taldrikureegel

Pane igal põhitoidukorral taldrikule:

  • pool taldrikut köögivilju;
  • veerand taldrikut valku;
  • veerand taldrikut süsivesikuid;
  • mõõdukas kogus rasva.

Näiteks kana, kala, muna, kodujuust, tofu või kaunviljad valguks. Kartul, riis, tatar, täisterapasta või leib süsivesikuks. Oliiviõli, avokaado, seemned või pähklid rasvaks.

See annab kehale vajalikud toitained ja aitab hoida portsjoni loomulikult mõistlikuna.

2. Valk igale põhitoidukorrale

Valk aitab hoida täiskõhutunnet, toetab lihasmassi ja teeb kaalulangetuse kehale kergemaks.

Hea siht on umbes 25–35 g valku iga põhitoidukorra juures.

See ei tähenda, et kõik peab olema grammides täpne. Oluline on, et valk ei jääks juhuslikuks lisandiks, vaid oleks igal toidukorral olemas.

3. Söö rahulikumalt

Täiskõhutunne ei jõua kohe kohale. Kui sööd kiiresti, ekraani ees või püsti seistes, on väga lihtne süüa rohkem, kui keha tegelikult vajab.

Proovi süüa istudes ja aeglasemalt. See on lihtne harjumus, aga selle mõju võib olla suur.

4. Alusta köögiviljast

Kui alustad sööki köögiviljast, saad rohkem kiudaineid ja kõht hakkab varem täituma.

See aitab ka veresuhkrut ühtlasemana hoida ning vähendab vajadust pärast sööki midagi magusat otsida.

5. Kasuta 80/20 põhimõtet

80% sinu valikutest võiks toetada eesmärki. 20% jääb tavaliseks eluks: sünnipäev, šokolaad, restoran, klaas veini sõbrannaga.

See ei ole läbikukkumine. See on põhjus, miks süsteem kestab.

Kui toitumine on liiga range, tekib varem või hiljem tunne, et nüüd läks kõik valesti. Tegelikult ei pea üks toidukord ega üks maiustus kogu nädalat rikkuma.

Kõige lihtsam kokkuvõte:

Sa ei pea alustama kalorite lugemisest.

Alusta sellest, et igal põhitoidukorral on olemas valk, köögiviljad, mõistlik ports süsivesikuid ja natuke rasva.

Söö rahulikumalt. Liigu iga päev. Tee jõutrenni. Maga piisavalt.

Kui kaal seisab 4–6 nädalat ja sa oled neid asju päriselt järjepidevalt teinud, siis võib paar nädalat kalorite jälgimist anda kasulikku infot.

Mitte karistusena. Lihtsalt andmetena.

Sest eesmärk ei ole olla kogu elu dieedil.

Eesmärk on leida viis, mis aitab sul end paremini tunda, vormi saada ja seda ka hoida.

Mina 2.0 — uus grupp algab 20.07

Tahad sellist tuge igapäevaselt?

8-nädalane treening- ja harjumuste programm naistele 40+. Igapäevased treeningud, toitumis- ja elustiiliharjumused, kogukond ja „Küsi Katrinilt" tugi otse äpis.